Eesti Vene

Blowerdoor on instrument mis on nüüdseks laialdase kasutuse leidnud erinevates ehituslikes inspektsioonides. Siin tutvustame kuidas Blowerdoor töötab, milline on tema tööpõhimõte ja kuidas leiab see kasutuse hoonete mõõdistamisel - kontrollimisel. Ning mida sisaldab endas tüüpiline blowerdoor test.

õhuvool, või teisti öeldes välisõhk, mis läbib ehitist omab suurt mõju antud hoone mugavustasemele, energiakulule ja siseruumide õhu kvaliteedile. Esiteks - Blowerdoor võimaldab meil mõõta hoonet läbivat õhuvoogu ning sellest tulenevat soojuskadu, teiseks - tema abil on võimalik lokaliseerida antud hoone kõige kriitilisemad (hõredamad) punktid. Hetkel on blowerdoor kõige odavam ja kiireim vahend mis annab üldpildi hoone õhukindlusest.

Blowerdoor on paljude kasutusvariatsioonidega ja suhteliselt täpne aparatuur mille töötamise põhimõttest on lihtne aru saada. Meie töös pakub ta kiirust ja produktiivsust erinevate probleemide lahendamisel.
Oma olemuselt koosneb Blowerdoor reguleeritavast(või automaatse regulatsiooniga) kalibreeritud ventilaatorist, mis on asetatud moodulpaneeli (või spetsiaalsesse kilega kaetud raamistikku) ja paigaldatud ukseavasse, millisel moel on võimalik tekitada hoones kontrollitud õhuvoog. Kontrollmanomeetrid on paigaldatud operaatori lähedale , tavaliselt moodulpaneelile ja nende abil saab hoida ja jälgida hoone käitumist teatud rõhkudel. Sellist kontrollitud õhuvoogu hoones kasutataksegi võimalike lekkekohtade avastamiseks.

Blowerdoor töötati välja juba varastel 70 datel, alates sellest ajast on teda kasutatud kui töövahendit millega saab teostada mõõtmisi otse objektil. Tänapäevased BD on palju täpsemad kui toona ja ka instrumentide suurus on oluliselt vähenenud. Ja ka nende installeerimine ja demontaaz on muutunud oluliselt lihtsamaks, võttes aega mitte üle poole tunni.

Rõhk. õhuvool , augud - lekked
Tõusev trend blower dooride kasutamisel on tagajärg sellest , et on mõistetud õhu ja selle liikumise tähtsust ja selle mõju hoone elukeskkonnale ning ka energia bilansile . Samuti on õhuliikumisel oma osatähtsus tagamaks hoone tulekindlust. õhu liikumine ongi peamine võti millel BD tehnoloogia töötab: õhu kogus mis voolab läbi ava(de) on sõltuv ava(de) karakteristikast ja rõhkude vahest mis selle õhuvoo tekitavad.

Siin on kolm muutujat : ava, rõhk, õhuvool.
Kõik nad toimivad sama-aegselt ja muudatus ühes toob kaasa muudatuse teistes. Kui meile on antud üks kõik millised kaks neist muutujatest saame välja arvutada kolmanda.
Kui me teame ava suurust ja kuju ning jõudu mis surub õhku läbi selle ava saame me teada kui suur on õhu kogus mis liigub läbi selle ava
Kui me mõõdame õhu koguse mis liigub läbi meile teada oleva ava , saame arvutada milline on surve ehk rõhkude vahe mis on vajalik sellise koguse õhu liigutamiseks läbi antud ava.
Ja kui me ei tea midagi avast (või avadest hoones) , aga me saame mõõta rõhku ja õhuvoolu , saame me ettekujutuse avadest kust õhk siseneb. See on see mida BD teeb. Ta genereerib õhuvoolu ja mõõtes rõhkude erinevusi saab antud informatsiooni kasutada nende avade iseloomustamiseks mis hoones või selle piiretes võivad peituda.

Testid mille käigus püütakse leida hoones asetsevad (mitte soovitud) avad viiakse läbi tavaliselt alarõhul - 50Pa mis vastab tuulekiirusele ligikaudu 11-14 m/s. Antud tulemused arvutatakse ümber, et saada pilt kuidas käitub antud hoone normaalrõhul, milline on tema õhuvahetus ja millised kriitilised punktid hoones põhjustavad peamisi soojuslekkeid.
Loomulikult tuleb siin arvesse võtta paljusi erinevaid detaile, hoone ehitust ja ka hoonet ümbritsevat keskkonda mis võivad mõjutada ilmastikunähtusi hoonele.

BD test
Test viiakse läbi nii , et hoone uksed ja aknad on suletud. Peab ka arvestama kas on mõttekas kaasata testi mittesoojendatavad ruumid (garaaaz, pööning) .Testi ajal peaksid olema kõik ehituslikud avad (ventilatsioon) suletud , välja arvatud juhul kui testi eesmärgiks on kontrollida hoone käitumist normaalolukorras avatud ventilatsiooni avadega. Aga teisest küljest kui on tegemist uue ehitise konstruktsioonide õhutiheduse kontrolliga on vajalik sulgeda kõik ehituslikud avad.
Kui testi ajal toimub hoone alarõhustamine on tähtis jälgida , et kõik kütteseadmed mis kasutavad lahtist tuld või gaasikütteseadmed oleksid välja lülitatud.
Käivitades ventilaatori tekitatakse hoonesse alarõhk . Tavaliselt testitakse hooneid alarõhul -10 kuni – 60 Pascal (Pa). õhuvoolu hoonest ja rõhkude vahe salvestatakse. Täpsuse huvides võetakse seeria lugemeid erinevatel rõhkudel ,mille keskmine leitakse lihtsa arvutiprogrammi abil. Tulemuseks on andmed õhu vahetuse kohta tunnis või õhuvoolu kohta liitrit sekundis mille alusel saab anda pildi hoones asuvatest avadest – pragudest (nende avade- pragude üldpindala). Lekete lokaliseerimiseks on tõhus meetod kus alarõhustatud hoones suletakse uksed ruumide vahel ja mõõdetakse millise ukse alt on õhuvoog kõige intensiivsem, sellisel moel on lihtne lokaliseerida probleemsed kohad.
On olemas ka testmeetodid kus alarõhustamise asemel hoopis survestatakse hoone. Enamkasutatav on too meetod kasutades kombineeritud suitsutesti mille puhul on näha hoone fassaadis asuvad defektid.

     «Tagasi

BLOWERDOOR

- mis on blowerdoor?
Blowerdoor on instrument mis on nüüdseks laialdase kasutuse leidnud erinevates ehituslikes inspektsioonides...

Blowerdoor

TERMOGRAAFIA

- mis on termograafia?
Termovisioon on esemelt kiirgunud või peegeldunud soojusest saadud tuletis meile nähtavaks kujutisteks, piltideks...

Termograafia

ENERGIAAUDIT

- mis on energiaaudit?
Energiaaudit on protseduur selgitamaks, kuidas kasutatakse energiat, millised on võimalikud meetmed ...

Energiaaudit
Soojuspilt OÜ | Tallinn Vikerlase 15 13616 | GSM (+372) 53 855 161 | GSM (+372) 57 57 09 95 | Fax: (+372) 68 54 945 | E-mail: info@soojuspilt.ee
© Copyright 2006 Weirix